Ma olen mitu inimest

Ma olen mitu inimest, kellest ükski pole mina ise. Sa juhatad mind oma põhjatähe kaudu nagu kolme kuningat. Ma söön end su ristikus lõhki. Ma olen sinu, hästi lihtsates sõnades.

Ütle veel neid asju, mis Sind minule ära ei anna. Las ma arvan ja külmetan oma paokil huuled katki. Las ma mängin sinu kuldvillakut ja olen pidevalt miinuses nagu väikesed negatiivsed arvud nulli taga. Ma olen seal nagu Matrixis lõksus ja koosnen digitaalsest infomürast.

Vahepeal ma unustan luule ja unustan ka sinu. Kuni sa oma profiilipilti vahetad. Kui ma näen sind ja me räägime, siis me peame pidevalt kõndima ja sööma, et sõnad meist maha jääksid või kurgust alla läheksid. Kui me lihtsalt seisaksime ja meie sõnad paigale jääksid, siis oleksime lõpuks nende all kinni. Kas ma olen öelnud, kui hääletult hea inimene sa oled?

Samas, vahel ma näen tohutult sügavale sinu sarvkestadesse ja tunnen seal naise usaldust. Sealt purskub kuldseid naerunägusid nagu lastele mõeldud arvutimängu viimase leveli aardelaekast. Ma hüppan adidase dressides väsimatult selle laekakese peal ja lõhun kaane ära. Paha poiss.

Ma olen sisekurvi torbik mille ümber sa oma olematu sõiduoskusega driftida üritad. Ma seisan ümber oma tipu ja tähistan ohtu. Vahel ma usaldan sind täielikult ja vahelpeal ei usalda üldse. See polegi tähtis. Oh, sõida mind juba katki! Ma tahan nii väga su jahutusvedelikku oma plastmassist kehal tunda. Minu helkurid purunevad asfaldile ja krõbisevad autorataste all. See näitab, et maailm ei ole täiuslik, vaid alati jääb rehvi alla mingi puru, mis korrapäratult ja suvalistel hetkedel krõbiseb.

Ma tean, et elektron võib olla mitmes kohas korraga, aga tegelikult ei mõista seda ju mitte keegi. Inimese tajudele pole see arusaadav. Polegi oluline, mitmes kohas elektron üheaegselt on, sellest ei muutu midagi. Ainult inimene muutub seda teades natuke üksikumaks sest ta annab oma aja täpsetele mõõtmistele ära. Aga kui ta oskaks mõista, mitmes ajahetkes on võimalik korraga olla, siis sellel on hingeline väärtus täiesti olemas. Ennast mõnele lõhnast pärinevale mälestusele järsku ära kinkida ning iseendale suletud silmadega naeratada on palju… on tohutult palju olulisem, kui Higgsi bosonite nägemine.

Mul pole enam midagi avastada. Siit edasi saan ma ainult luua ja julgemaks minna. Julgemaks tuleb minna. Olen osanud ainult öelda tahta ja kõhelda. Ma kasvatan endale tugevad lihased ja kondid ning kui ma suren, siis ma lasen sinul end ära süüa. Maitsestamine ja kuumtöötlus on täiesti okei. Ma tean, et sa kasutad praadimiseks õigeid õlisid ja teed hea, terava pajaroa.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s