Ma olen tundmatu sulg

Hemingway ütles, et ükski mees pole saar. Ei tea. Ma võiksin küll saar olla. Võib-olla antakse isegi valida. Oleksin Jaapan. Kasvataksin kirsipuid ja peaksin Venemaaga territoriaalvaidlusi. Aga peamine, et ma oskaks olla nii, et ta ei pea enam millestki põgenema. Kui siis ainult minust.

Ma vaatasin kaugelt oma väga ilusat keha

vaatasin teda kadedusega

ahistaeva kaarel konutamas

Näis iseeneselegi

ma kulutan seal tühistvaeva jõudu

Näisest täistuksund

mu valgustamata poolkeha roiskub

ja tast saab viha, viha, viha

Kukkusin ta tiivast ära ja nüüd vedelen lumel. Mitte saar, vaid sulg olen, sama valge kui lumi. Üksipäini siia kukkumine ei tähenda veel midagi. Siinsamas sisaldan ma kogu linnu arenemise igikestvat lugu. Darwini põlvnemisloo hurmurri. Eksimist mitme valiku vahel, millest üks oli lendamise otstarbeks õige ja teine vale.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s