Minu koda, mu kampsun

Tuul räsib puude päid
teeb rõsket tanssu
Raputab hoovid õunu täis
kui rämpsu
Külm käib neist öösi üle
nii kähku
et ei saanud ampsugi

Kuid ta ei puutu mind
lõunamaalindu
Rinna vastas tunnen sind
su emasooje käiseid, rindu
kallistust, pärismaist indu
kadakalõhnast naist
õhkvat
armast
kannan endaga kaasas
mu keerukoda
mu kindlus

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s