Ilud

Klõps!
Uks avaneb ja ta astub tekile
seljataga kari jäägreid ja rongameri
hullult tähtis, hullult janune,
hullult nõrk, munanäljane emane
Ma seisin vist vales kohas sest
tema rongad ei leia mind
tema jäägrid ei tapa mind
tema ei… äkki ma tegin vea
ma tegin vea
ma tegin vea
kompassivea
passimisevea
kasvamisevea
minevikuvea
Isa, hambutu, miks sa ei tea

Kraks! See oli siis – nüüd on praegu. Äkki seisin just õiges kohas?

Solnche!
Päike tuleb pilve tagant
kukub kala suhu ja ütleb
need õed oma relvad vette heidaksid –
kogu sõstraskond
Aga tehke ikka sõda, mitte rahu!
ainult et käega…

vedage pikad vikatised paid minu kaelale
tehke minust niidetud luht ja vedage veistele
sest mina ei saa teile saaki mängida
ma olen taim
laman lihtsalt kaste sees edasi seal maas
kõrsalasti, päikeselinades
ja saan teie ette naasta ainult parema, õitsvamana

nad kangastuvad mul kõik ühe naistemetsana
võimatult võimsatele reitele kasvanud
ainult omaenda täitmatuse all nõtkuvad
serpentiinkeerulised ilud
kõik need õed, emad ja tütred

Armastus

Armastus

Armastus

pole kunagi kordustrükk
pole eales kahte korda ühte moodi ilmunud

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s