Poisoon

Bussipeatusele meeldib oodata
kaskedele meeldib lasta okstel rippuda
aga mulle meeldid sina

Märjale ninale meeldib nuusata
angervaksale õitseda
kõrvale vaikust kuulda
mulle lihtsalt meeldid sina

Keegi ei saa valida, mis meeldib –
kõigil on vanilje, vanilje, ükssama

saab vaid kaheldes, korraks, kütteks
nii leemendavat kuuma, kuumavat piha
kuum kuum sahin
aastased juuksed õlgadel
kui nad alles kuivavad
kui meil lainetus kummuli lööks
parved, purded, korragi, midagi

Kas mõni kevad on kunagi sügist näinud –
suvi talve kohanud

Kas põhi on kunagi eneses lõuna ära tundnud –
sooja tema tandril jahutanud

Kas ükski leht on juurtele teeneks
Või miks juured üldse oma tüvel lehti kannavad

Miks taim saab lopsakaks
ja emane indleb

Miks me tahame end paljalt õhu, unistuste najale toetada –
et teine inimene on ainus piire

Päriselt, ma ei tea mitu aastat veel
pean ma sinu sülje maitset oma aknaks, läveks, uuestisünniks
Kõik täielikust refomatsioonist alama võib nüüd maha kanda, hakkidele vedada või Esmeralda neitsitele mürgitada anda

ma tahan ainult su hinge

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s