Lumevang

mäletad ehk jõule
kus rohkem ükski hang
ei mahtund enam õue
kõik küla lumevang

neid maailmast jäetud rahule
on mure neist nii kauge
jäid minemata rongile
ja uni sulges laud

kuid tuisuhood ei rauge
vaid vaevu panen tähele
kuis sajuga sind langeb
ja jälg sust sulab lumele

su lumeingli karge,
külma kehakuju põuele
ma surun kõrva, palge
ja unustan end õuele

mu selja katab valge vamm
ehk lootsin jõuda mujale
su ilu vabatahtlik vang
mu igatsus on hullem veel

see kõik on uni, proovisamm
et süüdata mind tulele
veel püsib keha, vaimu ramm
ma jõuan läbi sulavee

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s